Junckeri esimene pääsuke Eestis

Täna allkirjastavad Euroopa Investeerimispanga (EIB) asepresident Jan Vapaavuori ja KredExi juhataja Lehar Kütt kaasgarantiiprogrammi COSME lepingu. See tähendab, et kui KredEx edaspidi ettevõtluslaene käendab, kaetakse COSME programmist pool nende kahjudest. Küti sõnul on see KredExile nagu edasikindlustus.

„See võimaldab KredExil laenude käendamisel võtta rohkem riski ja kui KredEx saab võtta rohkem riski, siis ka pangad saavad tänu meie käendusele võtta rohkem riski,“ selgitas Kütt. „Sellest võidavad eelkõige kiiresti arenevad ettevõtted, väikeettevõtted, alustavad ettevõtted ja ka juba tegutsevad ettevõtted, kelle endal ei ole piisavalt tagatisvara laenu saamiseks,“ lisas ta.

Ettevõtjate seisukohalt ei ole see muutus KredExi juhi hinnangul väga märgatav, kuna laene on asutus ennegi käendanud. Otsest mõju tunnevad Küti sõnul need, kes teevad riskantsemaid projekte, näiteks innovaatilisemad ettevõtted.

Kütt selgitas, et tavaliselt käendab KredEx kuni 75% laenust, jagades nii lõplikku kahju, mis pank saab. „75% katame meie ja ülejäänud jääb panga katmata osaks, mis nad peavad kahjumina sisse võtma. Kui tegemist on hästi innovaatilise projektiga, siis pank ei ole valmis seda riski võtma, 25% laenusummast võib päris arvestatav raha olla. Nüüd hakkame natuke teistsugustel tingimustel käendust pakkuma pankadele, mis nende jaoks vähendab nende riski osa,“ rääkis Kütt. Kuigi KredEx pakub käendust pangale, siis sisuliselt muudab see ettevõtjad panga jaoks laenukõlblikuks.

Võimalikud krediidikahjud ja administreerimiskulud loodab KredEx katta käenduse eest makstavate tasudega. „Ettevõtja peab ise maksma selle käenduse kasutamise eest tasu ja me oleme arvestanud, et pikas perspektiivis käendustasudest teenitavad tulud katavad kulud ära. Riik sinna midagi peale ei maksa,“ kinnitas Kütt.

COSME programmi administreerib Euroopa Investeerimisfond, millele on raha eraldanud Euroopa Komisjon nn Junckeri plaani kaudu. Seda, kui suur on konkreetne summa, mis selle lepingu tarbeks eraldatakse, Küti sõnul ilmselt ei avaldata. „Kaasgarantii COSMEst on meile 60 miljonit eurot ja kuna see katab pool meie riskist, siis meie saame selle arvel väljastada käendusi 120 miljoni euro eest ja meie käendust võimaldab pankadest välja anda ligikaudu 200 miljoni eruo eest laene,“ selgitas ta.

Korralik äriplaan annab võimaluse

Euroopa Investeerimispanga asepresident Jan Vapaavuori rääkis intervjuus Äripäevale, et Junckeri plaanist on sisuliselt igaühel võimalus raha saada. Peaasi et oleks piisavalt hea äriplaan.

Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist (EIF) ehk Junckeri plaanist ootab Eestis rahastust veel teinegi projekt – alustavate ettevõtete rahastamiseks mõeldud fondifond. Kas teil on selle kaudu plaanis veel mõnd Eesti projekti rahastada?

Jah, meil on alati korralik ootejärjekord võimalikest projektidest igast riigist. Mis puutub Eestisse, siis ma saan kinnitada, et me praegu kaalume mõningaid huvitavaid projekte. Samas, need ei pruugi tingimata olla EFSI projektid.

EFSI lubab Euroopa Investeerimispangal oma tegevusi veelgi laiendada, kaugemale traditsioonilistest klienditüüpidest või riskikategooriatest. See lisandväärtus on EFSI võti. Investeerimispank juba kaalub Eestis teatud projekte, mis võivad sobida Juncekri plaani alla, kuid on veel liiga vara öelda, kas nende lisandväärtus on EFSI kontekstis piisav. Kui ei, siis tõenäoliselt osa neist saab rahastuse Euroopa Investeerimispangast.

Kui palju projekte ja millistest riikidest on juba Junckeri plaanist rahastust saanud?

Siiamaani on Euroopa Investeerimispanga nõukogu kiitnud heaks 42 projekti, mida EFSI alt rahastada. Neile kulub üle 5,5 miljardi euro. 13 projekti on saanud allkirjad.

Geograafiline ulatus on üsna lai, Põhja- ja Baltimaade piirkonnast jäävad sinna Soome ja Rootsi. Meie ootejärjekorras on projekte kõigist Euroopa Liidu liikmesriikidest, ka Eesti lähiümbrusest, kust mõni projekt võib EFSist ka raha saada. Kuid meil ei ole paigas ühtegi piirangut riikidele, pank analüüsib pidevalt kõiki ELi riikide turge ja otsib sobivaid projekte. Julgustame kõiki pakkuma meile oma elujõulisi projekte, mis vajavad rahastust.

Millist nõu annate neile, kes soovivad Junckeri plaanist raha taotleda?

Projektid peavad olema rahaliselt, majanduslikult, tehniliselt ja keskkondlikult kindlad ja vastaspool peab olema panga silmis usaldusväärne. Igaüks, kes soovib kandideerida, peaks tegema seda kohe, kui tema projekti ettevalmistus jõuab piisavalt kaugele. Meil ei ole ühtegi spetsiifilist kandideerimisavaldust, tugev äriplaan loob hea aluse edasiseks analüüsiks ja aruteluks. Meil on Helsingis kontor, mis katab ka Eesti turgu, seega julgustan esialgu ühendust võtma sealse meeskonnaga.  

Miks on teie hinnangul EFSI oluline?

Euroopa üks probleeme majanduslikul tasandil on investeeringute puudus. Raha on küll olemas – vaadake kas või Euroopa Keskpanga negatiivseid intressimäärasid –, kuid investorid on praegu väga ettevaatlikud, seega pole erilist isu riskide võtmise järele. Samal ajal hakkab Euroopa innovatsiooni mõttes USAst ja Jaapanist maha jääma. Need kaks probleemi on omavahel seotud, sest innovatsiooni rahastamine on alati palju riskantsem investeering. EFSI saab mõlemale probleemile tähelepanu pöörata, kuigi see pole kindlasti maagiline lahendus, mis kõrvaldab ühekorraga kogu probleemi.

Tänu Euroopa Komisjoni garantiile oleme võimelised tegema rohkem kõrgema riskifaktoriga tehinguid. Seetõttu näevad nüüd ilmavalgust just need projektid, mis ei oleks muidu raha saanud, kuna keegi ei julge riski võtta. Junckeri plaaniga saame võtta juhtpositsiooni ja öelda „me leiame, et see on hea projekt ja me toetame seda“, selle mõttega, et erainvestorid hiljem liituvad.